1989

See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

4. jaanuar – Kaks Ameerika F-14 Tomcati hävituslennukit tulistasid alla kaks Liibüa hävituslennukit MiG-23 Floggers, mis lähenesid USA lennukitele Vahemerel Surti lahe kohal pilootide hinnangul vaenulikult.
7. jaanuar – suri Jaapani keiser Hirohito; tema poeg Akihito astus troonile ja sai Jaapani 125. keisriks.
24. jaanuar – USA-s Florida osariigis hukati elektritoolil sarimõrvar Ted Bundy, kes oli üles tunnistanud 30 noore naise tapmise.

Veebruar

3. veebruar – Paraguays kukutati sõjaväelise riigipöördega riigi kauaaegne president ja diktaator Alfredo Stroessner.
14. veebruar – Ajatolla Ruhollah Khomeini andis välja fatva, milles mõistis "Saatanlikke värsside" autori Salman Rushdie surma.
15. veebruar – Nõukogude Liit kuulutas, et kõik nende väeosad on Afganistanist lahkunud.
24. veebruar – United Airlinesi lennukil eraldus pärast Honolulu lennuväljalt õhkutõusmist lennu ajal kaubauks, mis põhjustas plahvatusliku dekompressiooni ja lennukist paiskus välja mitu istmerida; hukkus üheksa inimest.

Märts

17. märts – Itaalias Pavia linnas varises kokku 14. sajandil ehitatud Torre Civica torn.

24. märts – USA-s Alaska osariigis Prince Williami lahes jooksis madalikule naftatanker Exxon Valdez, põhjustades ulatusliku naftalekke.

Aprill

9. aprill – Gruusias toimus Thbilisi veretöö.
15. aprill – Hillsborough' staadioni katastroof: Inglismaal Sheffieldi jalgpallistaadionil peetud Inglismaa karikamängus Liverpooli ja Nottingham Foresti vahel toimus rahvamassi tunglemine, mille tõttu hukkus 97 inimest.
15. aprill – Suri Hiina reformimeelne parteitegelane Hu Yaobang. Tema surmale järgnenud leinakogunemistest kasvasid välja 1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused.
19. aprill – USA lahingulaeval Iowa plahvatas suurtükitorn, hukkus 47 inimest.
26. aprill – Bangladeshi tabanud tornaados hukkus hinnanguliselt 1300 inimest, millega on see ajaloo ohvriterohkeim tornaado.

Mai

20. mai – Hiina kuulutas Tian'anmeni meeleavalduste tõttu Pekingis välja sõjaseisukorra.

Juuni

4. juuni – 1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused: Hiina väed tungisid Tiananmeni väljakule ja tapsid seal mitusada demokraatiapooldajat.
4. juuni – Pärast Ruhollah Khomeini surma valiti Iraani kõrgeimaks juhiks Ali Khamenei.
7. juuni – Surinames Johan Adolf Pengeli rahvusvahelisele lennujaamale lähenenud Surinam Airwaysi reisilennuk kukkus alla. 187 pardal viibinud inimesest hukkus 178.
10. juuni – Hiina ja Taiwan avasid telefoni otseside.
24. juuni – Hiina Kommunistliku Partei uueks peasekretäriks määrati Zhao Ziyangi asemel Jiang Zemin.

Juuli

6. juuli – Palestiina terroriorganisatsiooni liige kaaperdas bussi ja juhtis selle Iisraelis Kiryat Ye'arimi linna lähedal kuristikku. Hukkus 16 tsiviilisikut.
17. juuli – Pommituslennuk Northrop Grumman B-2 Spirit sooritas esmalennu.

18. juuli – Kiindunud fänn tappis USA-s Los Angeleses näitleja Rebecca Schaefferi, keda ta oli jälitanud mitu aastat. Juhtum aitas kaasa jälitamisvastaste ja isikuandmete kaitset tugevdavate seaduste vastuvõtmisele osariigis.
27. juuli – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ja mõrv jäi lahendamata.

August

12.–13. august – Moskvas toimus muusika rahufestival, kus astusid üles mitmed lääneartistid, teiste seas Scorpions, Ozzy Osbourne ja Bon Jovi.
20. august – Thamesi jõel põrkas reisijaid vedanud aurik kokku süvendusekskavaatoriga, mille tagajärjel aurik uppus. Hukkus 51 inimest.

23. august – Ligi kaks miljonit inimest osales Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval Baltimaid läbinud 600 km pikkuses Balti ketis, millega demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet.
24. august – Tadeusz Mazowiecki sai Poola esimeseks mittekommunistist peaministriks alates 1940. aastate lõpust.
25. august – NASA kosmosesond Voyager 2 jõudis sel päeval Neptuunile kõige lähemale. Kosmosesondil õnnestus saada kinnitus Neptuuni rõngaste olemasolu kohta.

September

13. september – Peapiiskop Desmond Tutu juhtimisel toimus Lõuna-Aafrikas Kaplinnas suur apartheidi-vastane protestimarss.

Oktoober

1. oktoober – esimese maailma riigina seadustas Taani samasooliste paaride registreeritud partnerluse.
11. oktoober – Texaco juhitud rahvusvaheline konsortsium teatas naftaleiust Angola looderanniku lähedal.
17. oktoober] – California keskrannikut tabanud 6,9-magnituudises maavärinas hukkus 63 ja sai vigastada üle 3700 inimese.
18. oktoober – Erich Honecker taandus Ida-Saksamaa juhi kohalt.
18. oktoober – NASA kosmosesond Galileo alustas teekonda Jupiteri poole.
25. oktoober – NSV Liidu Riigipank teatas rubla erikursi järsust devalveerimisest välisreiside ja teatavate mittetööstuslike valuutatehingute puhul.

November

9. november – Günter Schabowski teatas pressikonverentsil uutest reisireeglitest Lääne- ja Ida-Saksamaa vahel ning ütles ekslikult, et need jõustuvad kohe; samal õhtul avati surve tõttu Berliini müür]i piiripunktid.

10. november – Todor Živkov astus tagasi Bulgaaria Kommunistliku Partei esimehe kohalt ning tema asemele asus Petǎr Mladenov.
17. november – Prahas surus politsei vägivaldselt maha üliõpilaste meeleavalduse, millest sai alguse Tšehhoslovakkia sametrevolutsioon.
20. november – Võeti vastu lapse õiguste konventsioon.

Detsember

2. detsember – Maltal algas USA presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi kahepäevane tippkohtumine.
2. detsember – Malaia Kommunistlik Partei ning Malaisia ja Tai valitsused allkirjastasid Hat Yai rahulepingu, mis lõpetas 21 aastat kestnud kommunistide vastuhaku Malaisias.
3. detsember – Ida-Saksamaa kommunistliku partei poliitbüroo ja keskkomitee astusid tagasi.
6. detsember – 25-aastane Marc Lépine tappis Kanadas Montréali polütehnikumis 14 naist ja sooritas seejärel enesetapu.
7. detsember – Leedus hakkas esimesena Nõukogude Liidu liiduvabariikidest ametlikult kehtima mitmeparteisüsteem.
10. detsember – Esimesel Mongoolias aset leidnud avalikul demokraatia toetuseks toimunud meelevaldusel teatas ajakirjanik Tsahhiagijn Elbegdordž Mongoolia Demokraatliku Liidu moodustamisest, millel oli oluline roll kommunistliku võimu kaotamisel riigis neli kuud hiljem.
17. detsember – Ekraanile jõudis joonissarja "Simpsonid" esimene jagu.
20. detsember – USA väed tungisid Panamasse, et kukutada riigi faktiline valitseja Manuel Noriega.
22. detsember – 28-aastase vaheaja järel avati rahvale taas Brandenburgi väravad Berliinis.
25. detsember – Rumeenias hukati endine kommunistist riigipea Nicolae Ceaușescu ja tema naine Elena.
28. detsember – Austraalia kaguosas toimunud 5,6-magnituudilises maavärinas hukkus 13 ja sai vigastada üle 160 inimese.
29. detsember – Václav Havel asus ametisse Tšehhoslovakkia presidendina.

Sündmused Eestis

12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi elas Eestis 1 565 662t, kellest 61,5% olid eestlased.
14. jaanuar – taastati Eesti Olümpiakomitee; selle juhtimine jagati Arnold Greeni ja Atko Viru vahel.
18. jaanuar – Eesti NSV Ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeeleks.
21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus".
17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
24. veebruar – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit kutsusid üles asutama asutama Eesti kodanike komiteesid, registreerima Eesti kodanikke ja valmistama ette Eesti Kongressi.
24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp.
28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti üle Eesti NSV valitsusele.
4.–5. märts – toimus Interliikumise 1. kongress.
9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval toimus rahvakogunemine 1944. aasta märtsipommitamise ohvrite mälestuseks.
12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond.
14. märts – Interliikumine korraldas Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa.
20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg.
21. märts – Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee. Aasta lõpuks oli Eestis loodud 131 kodanike komiteed ja 14 maakonnakomiteed.
25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati õigusvastaselt represseeritute liit Memento.
26. märts – Eestis toimusid NSV Liidu rahvasaadikute valimised, kus enim mandaate sai Rahvarinne.
31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia.
15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum.
27. aprill – Tallinnas asutati Vello Saatpalu juhtimisel Eesti Demokraatlik Tööerakond.
28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee.
30. aprill – 1. mai – Loodil toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kohtumine.
7. mai – asutati Eesti Maaliit. Selle kaasesimeesteks said Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal.
12. mai – Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
13.–14. mai – Tallinnas toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee.
18. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti NSV isemajandamisele ülemineku kohta.
8. juuni – Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
29.–30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus.
6.–7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles ta kritiseeris teravalt kodanike komiteede tegevust.
13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu.
15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldada Balti keti.
8. august – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse haldusreformi läbiviimise kohta ning kohalike rahvasaadikute nõukogude valimise seaduse.
10. august – asutati Eesti Roheline Partei.
17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis ühenduse Res Publica.
23. august – Tallinnas toimus kolmas Hirvepargi miiting; samal ajal osales Eestist ligi 400 000 inimest Balti ketis.
26. august – NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest.
21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas kodanike registreerimist Tallinnas.
22. september – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esimene number.
9. oktoober – ilmus ajalehe Äripäev esimene number.
11. november – Tallinnas valiti Eesti Vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks sai Tunne Kelam.
13. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
13. november – Tallinna Kentmanni tänav sai tagasi oma ajaloolise nime. Aastatel 1940–1941 ja alates 1944. aastast oli see kandnud Jaan Kreuksi tänavanime ning aastatel 1938–1940 K. Pätsi tänava nime.^[1]
24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits hiljem peilingute abil sulges.^[2]
25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti Kongressi valimisi.
27. november – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnustas Balti liiduvabariikide õigust minna üle isemajandamisele.
10. detsember – Eestis toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised.
15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
17. detsember – alustas tegevust Eesti Liberaalne Rahvaerakond.
20. detsember – alustas tegevust partei Eesti Vabad Demokraadid.
31. detsember – likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ja taasloodi Eesti NSV Haridusministeerium.^[3] See oli osa Eesti NSV ulatuslikumast valitsusreformist.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1989

9. jaanuar – Nina Dobrev, Kanada näitleja
12. jaanuar – Axel Witsel, Belgia jalgpallur
13. jaanuar – Triinu Kivilaan, eesti laulja (Vanilla Ninja)
17. jaanuar – Taisi Pettai, eesti laulja (Dynamint)
16. veebruar – Elizabeth Olsen, ameerika näitleja
19. veebruar – Kaisa Pajusalu, Eesti sõudja
1. märts – Maria Listra, Eesti laulja
1. märts – Karl-Erik Taukar, Eesti laulja
2. märts – Toby Alderweireld, Belgia jalgpallur
4. märts – Tuuli Vahtra, Eesti maletaja
11. märts – Anton Yelchin, USA filminäitleja
13. märts – Joosep Susi, Eesti spordiajakirjanik
21. märts – Jordi Alba i Ramos, Hispaania jalgpallur
25. märts – Alyson Michalka, USA laulja ja näitleja
5. aprill – Lily James, inglise näitleja
20. aprill – Sergei Zenjov, Eesti jalgpallur
29. aprill – Madis Sihimets, Eesti maadleja ja sumomaadleja
20. mai – Jevgenia Rõndina, Eesti sõudja
21. mai – Hal Robson-Kanu, Walesi jalgpallur
6. juuni – Jelena Petrova, Eesti ujuja
23. juuli – Daniel Radcliffe, briti näitleja
29. juuli – Grit Šadeiko, Eesti kergejõustiklane
4. august – Ingmar Jõela, eesti koreograaf ja teatrilavastaja
6. august – Julia Zuikova, Eesti vehkleja
15. august – Joe Jonas, ameerika laulja ja kitarrist bändis Jonas Brothers
16. august – Moussa Sissoko, Prantsusmaa jalgpallur
21. august – Hayden Panettiere, USA näitleja ja laulja
1. september – Bill Kaulitz, saksa laulja bändis Tokio Hotel
1. september – Tom Kaulitz, kitarrist bändis Tokio Hotel
1. oktoober – Brie Larson, USA näitleja
14. oktoober – Mia Wasikowska, Austraalia näitleja
8. november – Morgan Schneiderlin, Prantsusmaa jalgpallur
30. november – Vladimír Weiss, Slovakkia jalgpallur

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1989

2. jaanuar – Ivan Dratšov, Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
3. jaanuar – Lydia-Marie Kitsing, Eesti korv- ja võrkpallur
11. jaanuar – August Koern, Eesti poliitik
11. jaanuar – José Bustamante y Rivero, endine Peruu president
15. jaanuar – Kalju Kangur, Eesti luuletaja
19. jaanuar – Harri Erm, Eesti sporditegelane ja -pedagoog
23. jaanuar – Salvador Dalí, Hispaania maalikunstnik
29. jaanuar – Mihhail Tšulaki, Vene helilooja
3. veebruar – John Cassavetes, USA filmilavastaja
5. veebruar – August Alekõrs, Eesti kohtunik
9. märts – Robert Mapplethorpe, Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik
29. märts – Bernard Blier, Prantsuse filminäitleja
13. aprill – Virge Sõerde, Eesti sporditegelane
19. aprill – Daphne du Maurier, inglise kirjanik
23. aprill – Hamani Diori, Nigeri president
26. aprill – Lucille Ball, komöödianäitleja ja modell
30. aprill – Sergio Leone, Itaalia filmilavastaja
24. mai – Ervin Vahemets, Eesti jalgpallur
3. juuni – Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī, Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik
10. juuni – Jüri Paenurm, Eesti auto- ja motosportlane
19. juuni – Betti Alver, eesti luuletaja
10. juuli – Mel Blanc, USA häälnäitleja
11. juuli – Laurence Olivier, inglise näitleja ja lavastaja
25. august – Jan Frenkel, Vene helilooja
4. september – Georges Simenon, Belgia kirjanik
20. september - Klavdija Plotnikova, viimane kamassi keele kõneleja
22. september – Irving Berlin, USA helilooja ja laulukirjutaja
28. september – Ferdinand Marcos, Filipiinide president
13. oktoober – Vladimir Roždestvenski, Eesti maletaja ja spordiajakirjanik
27. oktoober – Erni Hiir, Eesti luuletaja
5. november – Vladimir Horowitz, USA pianist
14. detsember – Andrei Sahharov, füüsik, Nõukogude dissident, Nobeli rahuauhind 1975
14. detsember – Ants Eskola, Eesti näitleja
16. detsember – Silvana Mangano, Itaalia filminäitleja
22. detsember – Samuel Beckett, Iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1969
25. detsember – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator (hukati)
25. detsember – Elena Ceaușescu, Nicolae Ceauşescu abikaasa (hukati)

Nobeli auhinnad

füüsika – Norman Ramsey, Hans Dehmelt, Wolfgang Paul
keemia – Sidney Altman, Thomas Cech
meditsiin – Michael Bishop, Harold Varmus
kirjandus – Camilo José Cela
rahu – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama
majandus – Trygve Haavelmo

Viited

↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 272
↑ "Eesti Ringhäälingumuuseum: Raadio kroonika". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2016. Vaadatud 29. septembril 2016.
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[1] Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 272

[2] "Eesti Ringhäälingumuuseum: Raadio kroonika". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2016. Vaadatud 29. septembril 2016.

[Rannap-3] Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[1]

[2]

[3]